Khodesh Elul

בס״ד

Khodesh Elul 

- HaRav Boaz Lovoshitz
______________________________

Khodesh Elul/Elul lha

Khodesh Elul hi "Khodesh Rakhamim ve Slikhot" tin jong akihe e. Khodesh Elul hi kum khat sung a lha nukhah pen ahi. Hichi lha (Month/חודש) sung hi Pathen angsunga ichungthu'u kitan nading phat sungchu ahi. Hichi Phat sung ahi akum kit a ichung uva thil suh ding jouse Pathen in atan lha in ahi. Chijih achu Elul lha sung ahi kisiem phat a ngai e. Kum lhung kei a i'umchan u phallou jouse chuleh Mitzvot ahiding bang a ina juilou jouse uchu Elul lha sung a hi Pathen kom a ngaidam naleh Hepina thum a kisiem phat ding phat ahi.

Khodesh Elul sung a ipity kisiem phat ding ham? (Tsuva ipity bolding ham?)

Kisiem thah ding/Tsuva bol ding kity hi lungthim akon ahungpot angai e. Mihiem khat chu achonsetna jouse chunga kisihna anei ding chuleh velbol loudinga akigel lhah angai e. Hichi lhasung ahin Taohat ding, Tzedaka habol ding, chuleh kisiemthah/Tsuva bolding. Tsuva bol ding kity hi TSUVA SHLEMA kisei na ahi.    

 Elul/אלול 

Tzuva :  את לבבך ואת לבב/Et levakha ve'et levav (Devarim 30:6) 

Tefillah : אני לדודי ודודי לי/Ani le'dodi vedodi li (Shir Hashirim 6:3) 

Tzedaka : איש לרעהו ומתנו לאבינים/Ish lere'ehu umatanot le'evyonim (Esther 9:12)

Ipi jih a Khodesh Elul hi ga jat chom ham? 

Moshe Rabbeinu in songpheng/Lukhot haBrith sang dia Sinai mol a akal kah chun Am-Israel ten Bongnou limsiemthu/Khet HaEgel ana hou uve. Moshe Rabbeinu ahung kilechun Songpheng teni chu asep keh tai. Am-Israel te akisih in chuinn Pathen in angaidam uvin, Moshe Songpheng avel a sang din akal kit tai. Hichi phat laitah chu Rosh Khodesh Elul ahi hichun avetsah chu hichi phat sung hi kisiem phatna lentah phat sung anahi. Hichi phat sunga Am-Israel ten achonsit nau akon kisihna anei uva akisiem thah uva Pathen in ana ngaidam bang chun eiho jong hichi Phat sung ahin ithil bol khil nachung uva kisihna inei uva Pathen kom a ngaidam/Slikhot ikithum diu chu ahoipen in ahi. 

Slikhot kisim hi hoi a kon hung kipan ham? (Source/מקור)

Ga’onim te khang akon hung kipan ahi.

Rabbi Amram HaGaon chipina dungjui in Slikhot hi Rosh HaShana apat Yom Kippur Chan akisem e, tukhang a Azkenazim te chipi pa hi ahi. Azkenazim ten Slikhot hi Rosh HaShana masang Motzei Shabbth a asim ji uve. Ahin, Rosh HaShana Monday or Tuesday achuh di teng hapta khat masang Shabbth Motzei in asim pan ji uve. Rosh Hashana masang a alhom pen a 4 vei beh sim angai jih ahi.

Rabbi Hai Gaon chipina dungjui a Elul lhasung si Slikhot akisiem e, hichu tukhang a Safardim te ichipi pau hi ahi. Rosh Khodesh Elul apat isim uva YomKippur chan isim gal kai u.

 Note - Taona hi jat 2 aum e.Tefilah - Sakharit, Minkha leh Arvit. Tza’aka - Slikhot 

Slikhot sim phat 

 Ashmoret HaBoker/jingkah nisa so masang : Hichi phat hi Slikhot sim nadia hoipen ahi ajih chu hichi phat ahin michonse hojouse amu in, chonset khat cha kibol lou pet ahi jih in phat theng pen leh hoipen chu chilai phat hi ahi. 

Khatzot Laila/Jankim : jingkah nisa so masang thoujou lou hon hichu phat ahi asim u apha e.

Zrikha/Nisa sojou : Achung a kisei teni phat a sim manlou hoding. Hetdia poimo khat chu jankim a Slikhot sim jih a jingkah kithou jou lou a tefilin avei ding phat a avei thei lou ahileh, hichi tabang mi ho dichun Nisa sojou a Slikhot asim chu apha jo in ahi. 

Eser Balayla/Jan pung 10 : Kikhopkhom na munkhat a mipi hochun jankim hihen, jingkha niso masang/niso jou hileh ajolou mong mong ule jan pung 10 a slikhot asim u phal ahi.

Note -  Slikhot sung akhun  “Kamnu BaAshmoret Boker/Jingkha niso masang in kathou uve” kity la (Poem/פיוט) ajao e. Niso jou/Jankim a sim honjong hichi thucheng hochu asim tha diu ahi ajih chu “Kathou uve” kity chu Israel pumpi seina ahi. Israel sunga chu hunkhat chun niso masanga slikhot asim tei diu hi. Hichi phat asim hochun phat chom chom asim jouse ahup tha ahi. 

Minyan ahilou leh ichang a Slikhot sim 

Slikhot hi minyan a sim ahoipen ahi ajih chu Yut-Gimel midot/13 Attributes of mercy chuleh Kaddish hochu achang asim khat in asim thei lou jih ahi. Minyan asim dia kigong ho minyan alhin tahlou leh asim pet diu, Yut-Gimel midot chu asim talou diu chuleh mi 10 alhing teng ana asim sau pasukim 2/3 asim be diu chuleh aban challha diu ahi. Achanga Slikhot sim pachun Yud-Gimel midot chu akaidan Ta’amei Mikhra ahet leh asim thei ahi. 

Slikhot sim sung a Tallit sil ngai um?

Azkenazim tehin alhang pin Minkha toh Arvit injon khazan pan Tallit asil a ngai e chijih chun Slikhot sung ajong asil uve.

Safardim ten vang Minkha toh Arvit injong Khazan pan asil jil poi, Slikhot a jong asil ngai poi.

Teimanim ten vang Arvit leh Minkha ajong Khazan hihen mipi hileh asil ji uve. Slikhot sim pet ajong abon in asil uve.

___________________________

Comments
* The email will not be published on the website.
I BUILT MY SITE FOR FREE USING